Tähestik
Esperanto tähestikus on 28 tähte: a, b, c, ĉ, d, e, f, g, ĝ, h, ĥ, i, j, ĵ, k, l, m, n, o, p, r, s, ŝ, t, u, ŭ, v, z. Igal tähel on alati sama häälik. Kui tähed on selged, saad iga sõna valjusti ette lugeda. Hääletuid tähti ega erandeid ei ole.
Eesti keele kõnelejale on tähtsad need erinevused:
- c = ts, mitte k ega s
- ĉ = tš
- ĝ = dž
- ĥ = tugev h, nagu saksa sõnas Bach
- j = eesti j; ühendid aj, ej, oj, uj on diftongid
- ĵ = ž
- ŝ = š
- ŭ on lühike u- või w-laadne liug ühendites aŭ ja eŭ
- r hääldatakse alati
- tähed b, d, g jäävad helilisteks, mitte nagu eesti sõna lõpus tihti nõrgenevad
⚠️ Hoiatus: tuttav täht ei tähenda alati eesti hääldust. c on ts ja ĝ on dž. Nii hääldub ĝi umbes "dži", aga gi oleks "gi".
💡 Mäluabi: esperanto vokaalid a, e, i, o, u on puhtad ja lühikesed. Ära tee neist eesti pikki vokaale.
Hääldus
Sõnu hääldatakse nii, nagu need on kirjutatud:
- amiko - a-MI-ko
- ĉambro - TŠAM-bro
- ĝi - dži
Rõhk
Kui sõnas on rohkem kui üks silp, on rõhk alati eelviimasel silbil:
- te-le-FO-no
- ra-DI-o
- a-MI-ko
- ES-tas
- AN-kaŭ, sest kaŭ on üks silp
⚠️ Hoiatus: kõrvuti vokaalid võivad olla eraldi silbid. radio on ra-DI-o, mitte "radjo".
Artikkel
Määrav artikkel on la. See ei käändu ega muutu soo või arvu järgi. Umbmäärast artiklit esperantos ei ole:
- la amiko - see kindel sõber
- amiko - sõber, üks sõber
- la laboro - see kindel töö
- laboro - töö
💡 Mäluabi: eesti keeles artikleid ei ole. Mõtle la kui märgile "see kindel".
Isikulised asesõnad
- mi - mina
- vi - sina / teie
- li - tema, mees
- ŝi - tema, naine
- ĝi - see
- ni - meie
- ili - nemad
Omastavad asesõnad
Omastavad vormid saad, kui lisad asesõnale lõpu -a:
- mia - minu
- via - sinu / teie
- lia - tema oma (mehe)
- ŝia - tema oma (naise)
- ĝia - selle oma
- nia - meie
- ilia - nende
Nimisõnad
Kõik nimisõnad lõpevad lõpuga -o. Grammatilist sugu ei ole. Kui on vaja eraldi näidata naissoost isikut või looma, kasutatakse järelliidet -in:
- tablo - laud
- lernanto - õppija
- lernantino - naisõppija
Liitsõnad
Esperanto liidab juuri tihti üheks sõnaks. Viimane juur kannab tavaliselt põhitähendust ja lõpp kuulub kogu sõnale:
- lerni (õppima) + libro (raamat) → lernolibro (õpik)
- laboro (töö) + tablo (laud) → labortablo (töölaud)
Mitmus
Mitmuse lõpp on -j. Selle saavad nimisõnad, omadussõnad ja omastavad asesõnad:
- tabloj - lauad
- lernantoj - õppijad
- viaj lernantoj - sinu õppijad
⚠️ Hoiatus: mitmus on -j, mitte eesti mitmuse lõpp. tablo → tabloj.
Tegusõnad
Tegusõna lõpp on kõigi isikute ja arvude puhul sama.
- Infinitiiv lõpeb -i:
- lerni - õppima
- labori - töötama
- esti - olema
- Olevik lõpeb -as:
- mi sidas - mina istun
- vi sidas - sina istud / teie istute
- ni sidas - meie istume
- ili sidas - nemad istuvad
💡 Mäluabi: eesti keeles muutub tegusõna isiku järgi, esperantos mitte: mi sidas, vi sidas, li sidas.
Ĉu?
ĉu teeb väitlausest jah/ei-küsimuse. Sõnajärg jääb samaks:
- Ĉu vi sidas? - Kas sa istud?
- Ĉu vi skribas? - Kas sa kirjutad?
Kiu?
kiu tähendab "kes?" või "milline?". See võib olla üksi või nimisõna ees:
- Kiu vi estas? - Kes sa oled?
- Kiu instruisto sidas? - Milline õpetaja istub?
Järelliide -ist
näitab inimest, kelle amet, tegevus või tavaline seos on selle juurega:
- instruisto - õpetaja
- hotelisto - hotellipidaja
- esperantisto - esperantist
Järelliide -in
näitab naissoost isikut või looma:
- patro - isa / patrino - ema
- lernanto - õpilane / lernantino - naisõpilane
- instruisto - õpetaja / instruistino - naisõpetaja
Jah ja ei
jes tähendab "jah". ne tähendab "ei" või "mitte":
- Ĉu vi estas en la ĉambro? - Kas sa oled toas?
- Jes, mi estas en la ĉambro. - Jah, ma olen toas.
- Ne, mi ne estas en la ĉambro. - Ei, ma ei ole toas.