Tingiv kõneviis

Tingivat kõneviisi näitab tegusõna lõpp -us. See vastab eesti vormidele nagu "teeks", "oleks", "läheks":

• mi kredus - ma usuksin
• Se mi estus sana, mi estus feliĉa. - Kui ma oleksin terve, oleksin ma õnnelik.

💡 Mäluabi: tegusõnade põhilõpud on nüüd koos: -i, -as, -is, -os, -u, -us.

Kvazaŭ

kvazaŭ tähendab "justkui" või "nagu oleks". Sageli järgneb sellele -us vorm:

• Vi sidas tie kvazaŭ vi estus riĉulo. - Sa istud seal, justkui oleksid rikas inimene.

Seda võib kasutada ka lühemalt:

• Vi sidas tie kvazaŭ riĉulo. - Sa istud seal nagu rikas inimene.

Järelliide -ad

-ad näitab tegevust kui nimisõna või kestvat tegevust:

• kanti (laulma) → kantado - laulmine
• paroli (rääkima) → parolado - kõne, rääkimine
• rigardi (vaatama) → rigardadi - pikalt vaatama

Järelliide -ar

-ar näitab kogumit kui tervikut:

• arbo (puu) → arbaro - mets
• vorto (sõna) → vortaro - sõnastik
• vagono (vagun) → vagonaro - rong

Järelliide -um

-um on ebamäärase tähendusega järelliide. Selle sõnad tuleb õppida eraldi:

• plena (täis) → plenumi - täitma
• proksima (lähedane) → proksimume - umbes

💡 Mäluabi: -um on järelliidete varuvõti, nagu je on eessõnade varuvõti.

Vanade osade uuesti kombineerimine

Hiljem kasutatakse vanu osi uutes sõnades:

• ne + kredebla → nekredebla - uskumatu
• ĉirkaŭ + aĵo → ĉirkaŭaĵo - ümbrus
• sur + voje → survoje - teel
• tiu + okazo + -e → tiuokaze - sel juhul