Määrsõnad

Määrsõna lõpp on -e. Nii saad kolm tähtsat vokaali:

• -o - nimisõna
• -a - omadussõna
• -e - määrsõna

Näited:

• bele - ilusasti
• forte - tugevalt
• rapida aŭto - kiire auto
• veturi rapide - kiiresti sõitma

Eessõnad per ja kun

Mõlemad võivad eesti keeles olla "koos" või "abil", aga esperantos on vahe selge.

Per - vahendi abil

• skribi per krajono - pliiatsiga kirjutama
• veturi per aŭto - autoga sõitma

Kun - kellegagi koos

• Mi iris kun amiko. - Ma läksin koos sõbraga.
• Mi parolos kun ŝi. - Ma räägin temaga.

💡 Mäluabi: kun = kaaslane, per = vahend.

Post

post tähendab "pärast" või "taga järjekorras":

• post la manĝo - pärast sööki
• Li venos post tri horoj. - Ta tuleb kolme tunni pärast.
• poste - hiljem

Malantaŭ

malantaŭ tähendab "taga" või "taha". See on mal- + antaŭ:

• antaŭ la domo - maja ees
• malantaŭ la domo - maja taga

⚠️ Hoiatus: rõhk on malantaŭ.

Antaŭ ja tra liitsõnades

Eessõnad võivad esineda sõna sees:

• antaŭ + iri → antaŭiri - ees minema
• antaŭ + vidi → antaŭvidi - ette nägema
• tra + rigardi → trarigardi - läbi vaatama
• tra + legi → tralegi - läbi lugema

Järelliide -ul

-ul tähendab inimest, keda iseloomustab omadus või seos:

• junulo - noor inimene
• malriĉulo - vaene inimene
• belulino - ilus naine

Järelliide -ej

-ej näitab kohta, kus midagi tehakse või milleks koht on mõeldud:

• lernejo - kool
• kuirejo - köök
• laborejo - töökoht

Järelliide -ebl

-ebl tähendab võimalust või sobivust:

• manĝebla - söödav
• trinkebla - joodav
• videbla - nähtav
• kompreneble - mõistetavalt, muidugi

Käskiv vorm -u

Käsk, palve või kutse kasutab lõppu -u:

• Venu! - Tule!
• Manĝu! - Söö!
• Ni vidu. - Vaatame.

Koha ja viisi küsimused

Kie küsib kohta. Kiel küsib viisi:

• Kie vi sidas? - Kus sa istud?
• Kiel vi venis? - Kuidas sa tulid?

Kiu võib ka siduda kõrvallause nimisõnaga:

• la amiko, kiu sidas - sõber, kes istub
• la libroj, kiuj estas sur la tablo - raamatud, mis on laual