Arvsõnad

Arvsõnad on lisas. Suuremad arvud pannakse kokku lihtsatest osadest:

• 86 - okdek ses
• 2003 - dumil tri
• 1 238 - mil ducent tridek ok

Suuna akusatiiv

Eessõna järel on sõna tavaliselt tavalises vormis:

• en la domo - majas
• sur la tablo - laual

Kui sama eessõna näitab liikumist kohta, lisatakse -n:

• Mi iras en la domon. - Ma lähen majja.
• La kato saltis sur la tablon. - Kass hüppas lauale.

💡 Mäluabi: ilma -n = kus; -n = kuhu.

Asesõna oni

oni tähendab umbmäärast inimest või inimesi üldiselt:

• Oni manĝas. - Süüakse.
• Oni sidas. - Istutakse.

Eesti keeles sobib tihti umbisikuline tegumood.

Enesekohane asesõna si

si viitab lause alusele tagasi. Sihitise vorm on sin:

• Li lavas sin. - Ta peseb ennast.
• Ili rigardas sin. - Nad vaatavad ennast.

si on ainult kolmanda isiku jaoks. Esimese ja teise isiku puhul kasutatakse tavalisi vorme:

• Mi rigardas min. - Ma vaatan ennast.
• Vi rigardas vin. - Sa vaatad ennast.

Aja ja suuna küsimused

• kiam - millal
• kie - kus
• kien - kuhu
• kiom longe - kui kaua

Näited:

• Kiam vi venos? - Millal sa tuled?
• Kie vi estas? - Kus sa oled?
• Kien vi iros? - Kuhu sa lähed?
• Kiom longe vi lernas? - Kui kaua sa õpid?

Kõrvallaused kiam ja se

kiam alustab ajalist kõrvallauset. se alustab tingimust:

• kiam estas malvarme - kui on külm
• se vi venos - kui sa tuled

Eesliide re-

re- tähendab "uuesti" või "tagasi":

• reiri - tagasi minema
• revidi - jälle nägema
• redoni - tagasi andma

En ja el liitsõnades

en näitab sissepoole, el väljapoole:

• en + iri → eniri - sisse minema
• en + meti → enmeti - sisse panema
• el + preni → elpreni - välja võtma
• el + labori → ellabori - välja töötama